Propaganda

Tallinna Linnapea Hr Edgar Savisaare suust viimase nädala jooksul kostnud demagoogia on mulle väga vastumeelt. Vähemalt 2 aastat on võim Tallinnas jätkuvalt Keskerakonna käes ja kõik käib seal niikuinii Edgari soovi järgi, aga siiski oleks mul soov, et see mees Tallinna Linna ei juhiks.

Panin oma nime kirja http://www.mahasavisaar.com/

Reklaam

Sel reedel (19.01) astuvad Rock Cafe's üles miljonite lemmik Inside Joke, kus soolokidra ja -laulu häält teeb sõber langevarjur Aivo ning rahvast kütab üles rahvusvaheliselt tuntud maailma kõige populaarsem meie oma klubi langevarjurite punt ROKIOSAKOND koosseisus:



- Silja, teate küll see baasimoor eksole:-) - laul
- Aivo, no Aivo noh - soolokidra ja laul
- Anneliis, suht väikesemõõduline plondiin - natuke vähem soolom kidra
- Barbie aka Jaanus Tikka - löödavad riistad
- Eksremist aka Toomas Talts, täitsa uus poiss, teda ei tea keegi - pasun-tüüpi pill
- mambur, parajalt paks mees parimais aastais - basskidra ja harva ka lauluga väga vähe sarnanev laul

Uksed tehakse lahti 22, RO alustab 2330 või veitsa hiljem

Kõik ju tulevad kohale, onju!

Inff üleval ka Rock Cafe kodukal.

Magav laps on ilus laps

Tõepoolest, nii see on.

Nii tore on leida ilusatest inimestest ilusaid pilte netist. Tänud Tiidule leiu eest!

400 000 eegune unistus

Selline.

Vajatakse blogijat

Heiti ütles eelmise postituse kommentaaris, et siin on liiga vaikne. No muidugi on vaikne, sest keegi ei kirjuta. Samas ei ole mul midagi selle vastu kui üks pealehakkamist täis blogija võtaks kätte ja siia asju kribaks.

Seega - kuulutan välja avaliku konkursi personaalse blogija leidmiseks! :) Soovijad pangu ennast siiasamasse kommentaaridesse kirja.

Ma teen kasti õlut välja, kui see konkurss läbi _EI_ kuku.

mambur

Et siin nii vaikne ei oleks

Reedel käisime Leegiga vaatamas Linnateatri etendust Birdy.
Väga hea oli, meile mõlemale ilgelt meeldis - soovitame kõigile. Spetsiaalselt tasuks ära märkida, et kõikidele, kes lennata ihkavad, on seal palju äratundmisrõõmu ning suisa kohustuslik on see tükk lindmeestele:P.

Lauba oli Kiku sulgpall tournament. Jäime Jürkaga teiseks, ehk napilt alla (2:1) Veiksile ja Kaljule. Viimases geimis oli seis meie kasuks 8:2, aga siis toimus mingi psühholoogiline lõdvaks laskmine ja olime veel ees 13:11, aga lõpuks saime ikka 13:15 kotti. Enamus aja mängisid Jürka ja Kalju omavahel, me Veiksiga toksisime niisama sekka;)

Haiguste ravi kontrollitud

Täna turgatasid eikuskilt ja kurat-teab-mille-tõttu mulle pähe Ülo Kiple surematu visadusega eesti majaseintele nõuka ajal kritseldatud sõnad. Need olid trükitähtedes, saagu siis siia ka nii.

HAIGUSTE RAVI KONTROLLITUD. ÜKSINDUS - MAGAMISTUBA VAIKUSE, PIMEDUSE, RAADIOGA. SELTS - ELUKOHT KELLEGI JUURES. PRIISÖÖKLA. NENDES TINGIMUSTES TEATUD BIOL AJAL AVASTAB INIMENE "TEE" TERVISELE. AU JA RIKKUS SELLELE, KES AVALDAB SELLE TÕE AJALEHTEDES.

Elamus

Eila käisin Judas Priesti kontserdil ja sain... elamuse. Äge oli, ausõna!

Tea, kas see oli sellepärast, et ma polnud ammu käinud ühel korralikul ja suurel metali kontserdil või sellepärast, et lihtsalt oli õige aeg või tegidki nii mehed laval kui lava taga äraütlemata head tööd, igastahes on mul siiamaani säilinud ühe suure ja õige asja tunne hinges.

VÕIMAS!

Einoh, me ju võitsime.

Kiku, kurask, räägib siukest asja, millest jääb mulje nagu me Tsoomega oleks ka kolmanda geimi pähe saanud. Tegelt sittagi, me tsoomega tegime kolmanda ära Ollile ja Kikule.

Kui see oli nüüd meelega seal nii kirjas, et meid õrritada, siis ma saan aru, aga kui meelega ei olnud, siis kiku on meile vähemalt ühe õlle sees tahtmatu valeinformatsiooni levitamise eest:P

Aga tegelt pean tunnistama, et viimane kord ei olnud jah eriti pingeline mäng. Pall oli põhiliselt põrandal. Mine võta kinni, milles asi.

No midagi ei oska kosta

SVX blogis sellise asja

Ma ei oska siin küll midagi öelda ega kommenteerida. Vabandage minu ignorantsust, aga kes see tegelt siis on?

Meis kõigis võib olla peidus papparazzi

Raha teenimiseks ei ole enam muud vaja kui olla õigel ajal õiges kohas ja kaasas peab olema vaid mobiiltelefon, mis on varustet kaameraga.

Join Scoopt now

Uhkus

Järgneva essee autor on Liisa Ambur. Panen selle siia kirja sellepärast, et olen uhke. Uhke isa. Liisa käest küsisin ja ta lubas ka.

Kas rahaga ostetav on tänases Eestis olulisem kui ausus ja seaduslikkus?

Keeran teleka lahti. "Uus Ariel peseb pesu veel puhtamaks!" (puhtus), "Osta uuem ja mugavam Renault Megane ja sõit jätkub turvalisemalt!" (turvalisus), "Radiolinja - kõige ilusam leivala!" (lähedus), "Helista 900 2222 ja viin su unistused täide (seks) - hüüavad reklaamiklipid. Jääb tunne, et elus pole ühtegi asja mida enam osta ei saaks. Isegi inimesed tuuakse suurepärase leiutise, mobiiltelefoni, kaudu lähemale. Võib rippuda tundide kaupa telefoni otsas, unustades sajad kilomeetrid, mis lahutavad kahte kõnelejat. Raha on haaranud suurema võimu kui kunagi varem. Ometi on asju, mida raha eest osta ei saa. Mis on siis olulisem - omada võimu või olla austatud?
Elu on muutunud materiaalseks. Liiga palju pannakse rõhku rahale ja unustatakse asjad, mida selle kõliseva kulla eest ei saa. Sind võib ümbritseda palju inimesi, aga kui paljud nende seast on sinu SÕBRAD? Üks? Kaks? Kolm? Aga mitte rohkem.
Pole raske saada võltsseksi tänaval seisvalt prostituudilt, viibates rahapakiga, aga kust leida armastust ning hoolivust? Neid kahte eluks vajalikku tunnet vaevalt motiveerib kullakott või mõni muu materiaalne väärtus.
Eile käisin väljas sõpradega teed joomas. Ettekandja oli tusase ilmega, käitus ülbelt ja vastikult, oli rahulolematu ja närviline. Alles hiljem, kui küsisime arvet, muutus ta veidi sõbralikumaks. Kui ütlesin, et tagasi pole vaja, ta isegi naeratas ja oli erakordselt malbe, lootuses veel jootraha saada. Siis sain aru, et mõne inimese õnn sõltubki rahast. Mõnikümmend krooni võib päeva muuta õnnelikuks, tuua päikese pilve tagant välja, panna naeratama ja viisakalt käituma klientidega, keda võibolla silmaotsaski ei salli.
Ees seisavad valimised. Veel paari nädala eest rippusid tuhanded valimisplakatid poliitikute lõustadega tänavatel, neist igaüks võimu endale mangumas. Näiteks vana topeltlõug Edgar Savisaar paberi peal käiseid üles käärimas ja lubades ei tea mis võrdsust ning seismist igaühe eest. Ei saa aru, kas me oleme tagasi pöördunud punasesse aega. Järeldan seda sellest, et taolises väikeses kohas nagu Karepa on rahvamaja, mille seina peal ripub suur Edgari plakat ning selle alla on kaetud kohvilaud. Tõesti tekib küsimus, et mis toimub! Kas ülistame jällegi niinimetatud suurt juhti, oleme ta perselakkujad?! Plakatid täis ilusaid sõnu ja valeemotsioone. Paljud neist nägudest võivad käe südamele pannes vanduda, et nede hüüdlaused saavad tõeks, et nad on ise siirad. Mitte ükski neist. Seega on tegu näkku valetamisega. Tahaplaanile on jäetud voorused, mida esivanemad meile on pärandanud - ausus, viisakus, eetilisus, head kombed, hoolivus.
On jäänud mulje, et raha on kõikvõimas. Lähen poodi ja ostan kella. Aga mis mul sellest, kui aega jääb puudu? Aega, et mõelda, armastada, saada armastatud. Kas keeran kella? Ei.
Võin palgata turvamehe, aga see ei tähenda, et oleksin kaitstud haiguste või hingepiinade eest.
Iga kuu tuleb uurimise käigus välja keskmiselt kaks-kolm patrull-politseinikku, kes on vastu võtnud altkäemaksu, rikkudes seadust, mille täitmist nad ise rangelt kontrollivad. Jällegi tuleb välja, et raha ON olulisem kui näiteks seaduslikkus või mis tahes antud ametivanne.
Inimesi on raske käima panna õiget teed pidi. Milline on õige tee? Ma ei usu, et on olemas üks ja see õige elurada. Minnes täna ühes suunas, võime avastada homme teise, mis tundub õigem. Nii ei ole ka häid ega ega halbu inimesi. On vaid mõistusega olevused, kes elavad nii, et nende elu ei läheks vastuollu enda seatud reeglitega.
Elu on võitlus, mis ootab oma vägimeest, kuid mitte suure ja rahakoti ja tulirelvadega, vaid aumehena. Inimene peab olema eneseväärikas ja mõistev, aru saama, mis on õige ja mis vale. Kui juba väiksest peale sisendada armastusega oma lastele hoolivust ja tundeid, ei oleks nad nii rahaahned ega võimuiharad. Edasipürgimine ei tähenda võimul olemist, nagu ei tähenda ilus aiamajake kodu, perekonda koos kõige sinna kuuluvaga. Sellised arvamused on tavalise robotluse tunnusmärgid.
Viisakus, ausus, tunded ja head kombed on need, mis teevad inimese usaldusväärseks ning meeldivaks. Seda võiks teada juba noorelt, sest täiskasvanuna ennast ei muudeta ja raha eest seda osta ei saa. Ja kui raha on juba vooruseks saanud, siis on voorus endale halva peremehe valinud.

Uitmõtted

Tahtsin teha ühele enda jaoks tähtsale inimesele üllatust, aga ei tulnud välja. Oli mumeelet päris hea plaan;) Nüüd on kahju ja okas hinges ka.

Aga muidu - lugesin jälle. Ka neil, keda pole vähemalt kuu aega näinud, läheb hästi. Elu tekitab küsimusi ja siis nad otsivad neile vastuseid. Ja need vastused tekitavad uusi küsimusi. Ühesõnaga - elu käib.

Reedel oli Õltskond. Tahtsin õltskonnale blogi teha, aga millegipärast öeldi kõigi mu pakutud nimede peale, et see nimi pole saadaval. Eks ma siis proovin teinekord uuesti.

Titulitu tegi meile tsoomega ära nigu kell

Ja meie tsoomega saime titulitu käest sajaga loputada ja üsna mitu korda. Hea on see, et mõnes geimis ikka saime punkti või kaks:D
Anoh vaatame, mis kevadel saab, kui ka meie oleme ühe hooaja mänginud. Nüüd on eesmärk seatud.
Keegi meid ei usu ju, aga tegelt me tsoomega ei põe seda kaotust;)

Siuke asi

Tuuker viskas kinda

Mõtlesin, et teen pätti

Mõtlesin, et teen pätti ja loen blogisid, aga ise ei viitsi midagi kirjutada, sestet nagu vx ütles, olen liiga palju lobisema hakanud.
Aga ei, näe ei tulnd välja. Selle eest on aga hea, et ega mul midagi öelda ei ole....:D

Blogisse mõtted ja tunded kirja?!

Tahate väita, et panete oma mõtted kirja blogisse!?
Sorry, vanad, ei pane te midagi.
Te panete kirja selle, mida te tahate, et teised teist teaksid või kuidas te tahate, et teised teie mõttemaailma näeksid. No vaat ei pane te blogisse oma kõige sisimaid mõtteid ja tundeid. Väga palju asju, mis inimesel tõsiselt peas on, ei ole mõeldud laiemale avalikusele või isegi nn teise ringi sõpradele avaldamiseks. Sest, et muidu peetaks teid lurjuseks, tainapeaks ja lobamokaks, kellele mingeid saladusi ei saa avaldada.

Seega - tervitan teid kõiki ja annan käesolevaga teada, et minu blogist te minu tegelikke mõtteid ja tundeid ei leia (tegelt ei leia te neid kellegi teise blogist ka)!

Lipp kätte!

Ka see viimane on Peedult laenatud hüüdlause, mitte minu oma mõte.

.agea anät naksiaR

.agea anät naksiar ,haJ
.adegul igolb no adaas tofni tsesimenarap amet sulamiõv vidleem aj llük agea lat, salgiah no rebõS
.atiät sudabul belut siis aJ .elo ie vidleem iin abuj eeS P:ahet tlesilavat uj ades aas ie agesimaksiaraja tsimeget no iuk tseS.

);adegul ades merap no sinwoddaeh ,ediuM

Õnnitleme võitjaid!

Ja tänased võitjad on teie ees:
Parasiil
Kadri
BC
ma ise kah:)

Selline skoor siis. Palju õnne!

Taevas näeme:D

Nonäed täiesti kogemata

Reeglid on reeglid ja eelmisest korrast on kah juba peaaegu kuu möödas. Sattusin Toomas Soome ELaKi listi saadetud lingi peale blogide küüsi. Õnneks lugesin vähe ja nüüd hing ei karju igasugu teiste inimeste mõtete kommenteerimise vajaduse ja ise veel paremate mõtete kirja panemise järele.
Ja seda ka veel, et loodan siiralt ühte asja - Jaani ajal teevad enesele liiga ainult nõrgad. Joovad liiga palju või juhivad mingit sellist riista, mille juhtimiseks aju tegelikult kaugeltki piisavalt ei ole. Looduslik valik.

Lugesin lehte ja siis mõtlesin

Nojah. Lugesin lehte ja lugesin blogisid. Krt lubadust tuleb ju täita;)

Teinekord on hea meel millegi üle, mida kunagi oled teinud õieti. Eriti just siis, kui oled olnud dilemma ees, et kas teha nii või naa, et kas see, mida vaatad, on must või valge, kusjuures silmad on kinni ja ei suuda lahti teha. 3 või rohkemgi aastat hiljem saad aru küll, et üks oli must ja teine oli valge, aga vat siis ei näinud, sest ei osanud silmi lahti teha. Ja vat nüüd on äraütlemata hea meel, et oskasid õige valida.

Hea, et see nii on!

mamburi blog

mamburi blog


Vat nüüd siis ma kirjutan. Kuna ma ei ole siiani aru saanud, kuida minu kõige aktiivsematel sõpradel jätkub aega ja viitsimist blogida ja teiste blogisid lugeda ja kuna ma juba tegin ükskord omale mambur.blogspot.com valmis ja tegin isegi mingi käki, mille nimi on jõulukaart ja siis ei käinud pool aastat kordagi siin ja siis unustasin kõik ja .... aga nüüd ma kirjutan

Vat nüüd ma hakkan kirja panema neid kordi kui ma teiste blogisid loen, sest viimati ma tegin seda siis, kui keegi rääkis, et vat mul blogis on kirjas. Ja siis kui ma olen neid kordi kirja pannud ja siis kui ma ükskord neid loen siis, kui blogid on moest läinud ja keegi enam ei blogi,s iis mul tuleb kõik meelde, mis ma lugesin.
Aaa ja siis seda ka veel, et ma ei reklaami seda välja, et ma nii teen.
Ükskord ma tegin omale kodulehe ja ma praegu otsisin 10 minutit ja leidsin üles. URL oli muutund, aga toimib (vaata) - tänud Lõvile, et mees on selle alles hoidnud. Sortsust on näha, et see on tehtud 10. veebruaril 1995 ning tehtud ja nii jäänud. Lahe, eks:) Kusjuures, meiliaadress ja mobiilinumber toimivad praegugi. Kodu- ja töötelefon ei toimi, aga no need olid ka mingid fiksliinid:D Seega - olen laisk, aga stabiilne.
Ma seda kodulehte ka ei reklaamind välja ja näe - alles on. Loodame, et püsib:)

siuke lugu. Ma siis nüüd lähen ja loen edasi. Täna võib, sest täna ma olen sama laisk kui tavaliselt või siis pisut vähem, sest täna ma viitsin vähemalt blogi lugeda.

Jõulukaart